Enne kui CD plaadimängijasse panin, tekitas nostalgilist heldimust plaadi ümbris. Täpselt samasugune, lausa muinasjutuliselt kaunis lume alla peitunud maailm avanes sellel erakordsel talvel mu koduakendest. Küllap on aga praegusel kevadajal kasutuse leidnud nii punane pink puu all, kiik kui ka punane kuldnokapuur, sest muusikud ise järgnevad ju oma südame kutsele aastaajast sõltumata. Juba esimest teost kuulates (Miina Härma/Anna Haava “Ei saa mitte vaiki olla” Oleg Pissarenko ja Jaak Lutsoja seades) sai selgeks, millise kunstilise koosmõju moodustavad plaadil kõlav muusika ja plaadi kujundus. Nii et tõepoolest  – vaikimine olnuks vale küll. Kui kava võib pealkirju lugedes tunduda ehmatavalt kirju, siis plaati kuulates leiab iga teos oma koha. Bachi, Händeli ja Purcelli väga tuntud teosed justkui eraldavad, aga samas ka seovad norra heliloojate Øistein Sommerfeldti (1919–1994) ja Maja Ratkje (s 1973) ning akordionist Frode Haltli (1975) ja rootsi helilooja Wilhelm Stenhammari (1871–1927) muusikalist sõnumit Miina Härma, Eduard Tubina, Mirjam Tally ja Siiri Sisaski  loominguga. Oleg Pissarenko ja Jaak Lutsoja arranzeeringud on stiilsed, põhjamaiselt karged, peenekoeliselt viimistletud ning sügava, kohati lausa valus-kriipiva ja isiklikult kõnetava väljendusega. Just arranzeeringud loovad sellele “kirjule” kavale ühtse muusikalise aluse, mis võiks olla otsekui ajatu tulemine-olemine-minemine. Eesti kuulaja soovib aga kindlasti, et võõrkeelsed laulutekstid oleksid tõlgitud. Näiteks rootsi poeedi Gunnar Ekelöfi, norra poeetide Inger Hagerupi ja Magli Elsteri, aga ka soomerootsi poeedi Johan Ludvig Runebergi laulude sisu aimasin küll ainult muusikalise kõne kaudu. Kasuks tuleks ka numeratsiooni kokkulangevus kavalehel ja CDl.

Maailm on lahti ja nii mõndagi kanti jõuavad ka Eesti muusikud. Tore on siin CD-l taas kohtuda sopran Kersti Ala-Murriga, kes elab 1996. aastast Norras ja kes koos Jaak Lutsojaga on esinenud ka Kanadas. Mõlemat muusikut köidab eri stiilide põimumine. Jaak Lutsojaga on kauaaegset koostööd teinud ka tšellist Tõnu Jõesaar ja klavessinist Lilian Jõesaar, kõrgetasemelise salvestuse helirezissöör on Tanel Klesment.

ENE PILLIROOG

muusikateadlane

Ajakirjast MUUSIKA 5/2010

Plaat on saadaval kauplustes Lasering Eestis ja Platekompaniet’s Stavangeris Norras. Vôib ka kontakti vôtta kas Jaak Lutsojaga (jaak.lutsoja@gmail.com) vôi minuga.

CD’ en er på salg i Estland i Lasering, i Norge kan man finne den fra Platekompaniet, i øyeblikke bare i Stavanger. Ved en eventuell interesse kan du også bare ta kontakt enten med meg eller med Jaak Lutsoja (jaak.lutsoja@gmail.com).