Eks iga talulaps tea, et külaleiva maitse on kodusest parem. Juba sellepärast, et see on teise perenaise küpsetatud ja igal on oma väikesed vigurid, mille varal seda isuäratavamaks muuta. Üks perenaine asetas voolitud tainapätsi otse ahjupõrandale, teine kapsalehele ja saavutas erilise hõrgu maitsega kuldse alakooriku. Peapõhjuseks oli aga vaheldus. Koduleiva maitse oli igapäevane, argine; külaleiva omast jäi keelepärale midagi pühapäevaselt pidulikku.
Kultuur 09 Jul 2010 Eerik Purje
Enne kui CD plaadimängijasse panin, tekitas nostalgilist heldimust plaadi ümbris. Täpselt samasugune, lausa muinasjutuliselt kaunis lume alla peitunud maailm avanes sellel erakordsel talvel mu koduakendest. Küllap on aga praegusel kevadajal kasutuse leidnud nii punane pink puu all, kiik kui ka punane kuldnokapuur, sest muusikud ise järgnevad ju oma südame kutsele aastaajast sõltumata. Juba esimest teost kuulates (Miina Härma/Anna Haava “Ei saa mitte vaiki olla” Oleg Pissarenko ja Jaak Lutsoja seades) sai selgeks, millise kunstilise koosmõju moodustavad plaadil kõlav muusika ja plaadi kujundus. Nii et tõepoolest – vaikimine olnuks vale küll. Kui kava võib pealkirju lugedes tunduda ehmatavalt kirju, siis plaati kuulates leiab iga teos oma koha. Bachi, Händeli ja Purcelli väga tuntud teosed justkui eraldavad, aga samas ka seovad norra heliloojate Øistein Sommerfeldti (1919–1994) ja Maja Ratkje (s 1973) ning akordionist Frode Haltli (1975) ja rootsi helilooja Wilhelm Stenhammari (1871–1927) muusikalist sõnumit Miina Härma, Eduard Tubina, Mirjam Tally ja Siiri Sisaski loominguga. Oleg Pissarenko ja Jaak Lutsoja arranzeeringud on stiilsed, põhjamaiselt karged, peenekoeliselt viimistletud ning sügava, kohati lausa valus-kriipiva ja isiklikult kõnetava väljendusega. Just arranzeeringud loovad sellele “kirjule” kavale ühtse muusikalise aluse, mis võiks olla otsekui ajatu tulemine-olemine-minemine. Eesti kuulaja soovib aga kindlasti, et võõrkeelsed laulutekstid oleksid tõlgitud. Näiteks rootsi poeedi Gunnar Ekelöfi, norra poeetide Inger Hagerupi ja Magli Elsteri, aga ka soomerootsi poeedi Johan Ludvig Runebergi laulude sisu aimasin küll ainult muusikalise kõne kaudu. Kasuks tuleks ka numeratsiooni kokkulangevus kavalehel ja CDl.
Messiaens klassiske verk i gripande framføringar.
STAVANGER AFTENBLAD
Lørdag 22. November 2008
MESSIAEN-FESTIVALEN
Stad: Stavanger domkirke
Kersti Ala-Murr, sopran, Erling Ragnar Eriksen, piano, Håkon Vestly, klarinett, Jan Bjøranger, fiolin og Liv Opdal, cello
Rasmus Reed tekst (forkortet)
Kontserdil musitseerisid sopran Kersti Ala-Murr ja akordionist Jaak Lutsoja. Neile lisandusid kaastegevaina kohalikud muusikud bariton Avo Kittask, bass-bariton Andres Raudsepp ja pianist Charles Kipper. Lauljatari kuulis Toronto publik esmakordselt, akordionist on paaril korral esinenud ansamblite koosseisus.
EESTI ELU
07 Märts 2008 Eerik Purje
Dei 14 deltakarane på operaworkshop har vore samla sidan laurdag. Etter tre dagar med undervisning inviterte lærarane Elizabeth Norberg-Schulz og Sergio Oliva til meisterkonsert saman med seks av studentane og pianist Olaf Eggestad.
av Helga Didrikke Sundal
Forkortet fra FJORDABLADET
torsdag 5. juli 2007
Sikkert og levende formidlet musikerne stemninger fra det romantiske til det melankolske. I sangsyklusen I barneværelset av Musorgskij fikk vi være med inn i barnets verden: bl.a. barnet sammen med barnevakten, vugge sang for dukken og aftenbønn. Sopranen skildret de små episodene med stor innlevelse og det var ikke nødvendig med kjennskap til russisk for å skjønne hovedinnholdet i de enkelte sangene.
Kahtlemata olid kontserdi tipphetkedeks Kersti Ala-Murri ja Triin Marani duetid, Mozarti “Ah guarda sorella…”,
Offenbachi “Belle nuit,…” ja Straussi “Im Feuerstrom der Reben”, kus peale laulmiskvaliteedi tulid esile lauljannade näitlemisoskused. Ühised ettekanded sulatasid täielikult kuulajate südamed, viimast lugu korrati publiku sooja aplausi peale.
EESTI PÄEVALEHT/ Stockholm neljapäev, 22. aprill 2004
Kersti Ala-Murr, die den Abend mit Zigeunerliedern op.103 von Brahms eröffnete, erwies sich stimmstark und beherrschte einen bemerkenswerten Stimmumfang, wobei sie besonders in den höheren Lagen sehr zu gefallen wusste. Dies kam besonders schön bei den beiden bekannten Liedern von Edward Grieg , “Die Hoffnung” und “Ich liebe Dich”, die sie natürlich in Originalsprache sang, zum Ausdruck. Bei dem letzteren gelang es ihr besonders gut, die drängende Unruhe und den tiefen Gefühlsgehalt zum Ausdruck zu bringen.
von Ingeburg Friedrich
Fotos Aino Siebert
VOLKSTIMME, 02. Oktober 2004
Det første vi merket oss var den fabelaktige samstemmigheten i de to sangernes uttrykk. I duettene var det som de sang med en pust. Det musikalske uttrykket var så sammenfiltret at vi ante at tvillingsjeler rent musikalsk sto bak. Både sopran og alt viste fremragende egenskaper.
av Ernst Rolf
MOSS DAGBLAD, onsdag 9. mars 2005
De som gjenskapte Stabat Mater i Metodistkirken mandag kveld var sopranen Kersti Ala-Murr, alten Triin Maran, cembalisten Ken Philips og en strykekvartett med fiolinistene Ole Hermann Huth og Maria Dahl, bratsjist Per Viggo Nilsen og cellist Hilde Sponberg Hansen.
av Jan Danielsen
MOSS AVIS onsdag 9. mars 2005
Laupäeval, 1.aprillil, andsid Lakewoodi Eesti Majas kontserdi kolm noort eesti muusikut. Tegemist on kontsertide seeriaga – järgmisel päeval esineti Seabrooki Eesti Majas ja Princetonis, selja taga oli väga edukas kontsert Washingtonis Calvary Luteri kirikus, millest saab lugeda käesoleva lehe 4. leheküljelt.
Lakewoodis oli kuulajaid 40 ringis ja vastuvõtt oli väga soe. “Nii ilusaid ja võimsaid hääli pole siin Lakewoodi Eesti Majas enne kuuldud,” kinnitas üks vaimustatud kontserdikülastaja pärast etendust.
Jüri Täht ja Juta Zacharski
VABA EESTI SÔNA, 12. aprill 2006
Den oppmerksomme leseren har lagt merke til navnet Kersti Ala-Murr som forekommer i spaltene i forbindelse med forskjellige fester og andre arrangementer. Med sangen sin står hun ganske ofte for det kunstneriske og skaper stemning enten det er feiringen av Estlands nasjonaldag i Oslo eller et møte i Norsk-estisk forening som danner rammene.
av Turid Farbregd
ESTLANDS-NYTT, mai 2006
Käesoleva aasta märtsis-aprillis sai pastor Heino Nurga eestvedamisel teoks noorte eesti muusikute kontsertturnee Ameerikas.
Üles astusid sopran Kersti Ala-Murr, kes elab Norras; metsosopran Triin Maran, kes elab Saksamaal ning Kristjan Randalu, kelle praeguseks elukohaks on New York Ameerikas.
Välisajakirjanduse pôhjal Sirje Semm
Pildid erakogust: (paremalt Kersti Ala-Murr, Kristjan Randalu, Triin Maran ja Heino Nurk)
EESTI KIRIK reede, 19. mai 2006
Sel kevadel esitasid kaks Saksa-Eesti Foorumi liikmetele tuntud lauljat – mezzosopran Triin Maran ja sopran Kersti Ala-Murr – Norras Østfoldi maakonnas sealsete parimate muusikute saatel G. B. Pergolesi "Stabat Materi". Kontserte oli kokku kolm ja need toimusid Skjebergi kirikus Sarpsborgis, Hvaleri kirikus ning Mossis metodistikirikus.
Viive Tilk, 15.05.2005
(Avaldatud ESTONIAN LIFE; www.listes.org; www.destfor.de)
Saatkonnas esitatud ulatuslik kava hôlmas ooperit, operetti, muusikali ja eesti klassikalist laulu. Lauljatarid esitasid nii soololaule kui ka duette. Inglisekeelsed kokkuvôtted eesti laulude sisust tegi pastor Heino Nurk.
Liina Keerdoja
Artikkel Baltimore Eesti Organisatsioonide Bylletaanis, aprill 2006
Med nordiske klanger som tema inviterte Musikkens venner i Moss til konsert lørdag 18. november. På programmet sto musikk fra Finland, Sverige, Tyskland og Norge. Utøverne var sopranen Kersti Ala-Murr og pianisten Andres Mutso – begge opprinnelig fra Estland.
Vi fikk høre verker av Edvard Grieg med tekster fra Haugtussa av Arne Garborg. Med ti år i Norge bak seg synger Kersti disse norske melodiene med en innlevelse som kunne gått rett hjem på Trollhaugen.
Av Else-Jannike Kuum
ESTLANDS-NYTT 25.11.06